Lapsed naeravad umbes 300 korda päevas ja täiskasvanud ainult 13 korda, kui sedagi. Kuhu
kaob see naer ja elu läheb tõsiseks töö rügamiseks, kus naerul on koht ainult anekdoote lugedes.
Miks me lõpetame naermise? Kui tihti on nii, et inimesed ütlevad, et nad on sisemiselt õnnelikud
oma eluga ja kõik on hästi, kuid ometi ei oska ning julge nad naerda, seda välja näidata ja jagada
rõõmu ka teistele.
Kuhu see naer siis kaob? Me kaotame ära hetkes olemise ja elu usaldamise. Me tahame rohkem
teada, rohkem teha ja rohkem jõuda ning kui saaks, siis tervet oma elu ette ära organiseerida. Me
kiirustame iga asjaga ning oleme lõpetanud asjade, olukordade nautimise ja tihtipeale teeme
asjad ära selleks, et saaks tehtud. Ajame taga mingit asja, mis kuuldavasti teeb meid
õnnelikuks. Aga see on illusioon. Õnn ja rõõm on siinsamas sinu juures, kui lubad neil tulla. Õnn
ei tohiks olla eesmärk, vaid teekond.
Ühes Andrues Vana podcastis jäi kõlama lause, et tee asju nii, et sul oleks hea tunne, sest hea
tunne loob reaalsuse ja paneb kõik muud asjad ise liikuma. Kui hea tunne kaob ära, siis julge
teha muutust ja tee midagi muud, mis tekitab sinus hea tunde. Me kõik jõuame punktist A punkti
B niikuinii, aga me ise otsustame, kas elame seda kerguse ja rõõmuga või pingutame hambad
ristis ja võitlema läbi elu.
Seega naeratage ja naerge rohkem. Lubage endal naerda. Unustage, mida teised mõtlevad või kas
naerad valesti või kõvasti. Lihtsalt naera. Naer annab hea tunde, naer loob su ümber hea energia
ja see hea tunde energia kannab sind läbi päeva, läbi elu, tuues sulle rõõmu aina rohkem ja
rohkem. Sa näed, tajud ning reageerid helgemalt ja positiivsemalt. Järgmine kord, kui tuleb paha
tuju või satud kaaslasega vaidlema, siis hoopis naerge üksteisele näkku ning asjad lahenevad
iseenesest juba hea tundega, unustades viha, süüdistused ja oma paja tuju.
Naudi oma teekonda!
