Meil kõigil on oma lood, mida igapäevaselt iseendas kaasas kanname ja jutustame. Need lood, kas toetavad meid või piiravad meid. Oled sa mõelnud, et kust kohast need lood üldse sinu sisse on tulnud? Kas need on üldse sinu enda lood või teiste inimeste lood sinu kohta!
Lapsena me olema nagu käsnad ja näeme kõike, mis meie ümber toimub egotsentriliselt ehk kõik toimub minu pärast. Seega, kui laps näeb vanemaid tülitsemas, siis ta ei mõtle, et emal ja isal oli halb päev ja vaidlevad, vaid tema seda pealt nähes tunneb, et tema on süüdi. Seega lood, mida me lapsena enda peas loome, on tegelikult vajalikud kaitsed meie psüühikale, et siin maailmas hakkama saada. Läbi enda kohta kuuldud lugude, loome endast pildi, milline ma peaksin olema, et olla armastatud ja saada tähelepanu. Või siis kujundame endale hoopis pildi halvast lapsest ja et sinna pilti sobituda, siis jätkame ka niimoodi käitumist. Seega me jätkame elamist nende lugudega, mida oleme endale loonud endast, maailmast, elust, vanematest jne. Ja vanemad laste silmis on alati Jumalad ükskõik, kuidas nad käituvad.
Kasvades suuremaks, nähes maailma, kuuldes teiste lugusid, saame hakata läbi võrdluse nägema, mis ja kuidas veel oleks saanud olla. Ja siis kui me lõpuks oleme valmis, kui üldse kunagi oleme, sukeldume sinna pimedatesse nurkadesse meie sisse. Sukeldume nendesse lugudesse, kuidas sina päriselt lapsena end tundsid nähes oma vanemaid vaidlemas, kuidas sa tundsid, kui sind jäeti lasteaeda kõige viimaseks või kuidas sa tundsid, kui kogu aeg kasvatas sind hoopis vanaema ja oma ema ja isa nägid ainult pühapäeval. Kui suruda kogu see valu ja ebameeldivad mälestused alla ja katta kinni, siis kuhu see kaob? Paraku mitte kuhugile, see talletub kehasse ja hakkab välja lööma suure tõenäosusega mõne haiguse, tervisehäda näol või hoopis vaimses tervises.
Selleks, et uut luua, on vaja leida kõigepealt ressurss, mis istub kinni seal peidetud kohtades meie sees, kus me tegelikult lapsena tajusime, et me oleme valed sellisena nagu me olime sel hetkel. Tuues nähtavale need valusad lood, avaneb sinu aardelaegas, sest kogu see ressurss mis on kulunud nende peitmisele saab lõpuks vabaneda ja hoopis luua uut lugu. Võttes need kõik osad endas vastu, on sul lõpuks võimalus muutuda! Täiskasvanuna on meil ju enda elu ees võimalik vastutada. Me saame valida, otsustada, öelda ei, jaatada, meil on see võime, mida lapsena meil ei olnud. Me saame päriselt luua lõpuks selle loo, mis meid hoiab. Seega ma küsin sinu käest- Kes sa päriselt oled? Mis sulle tegelikult meeldib? Millest sa sooviksid unistada?
Läbi polüteraapia tehnikate on suurepärane võimalus hakata nägema seda suurt pilti, mustreid, uskumusi ja harjumusi, mida oleme endasse peitnud ja mida järgides me ise teadmata kogu aeg elame. Neid märgates, tõstad nad nähtavaks ja automaatselt tekib sul lõpuks oma ellu valiku koht. Kas selles olukorras jätkata samamoodi või teha hoopis teistmoodi. Seega iga päev sama retsepti järgi kooki tehes, tuleb ikka sama kook. Kui muutes ära kasvõi ühe asja seal retseptis, saab hakata küpsema hoopis uus kook.
Mis lood sinu peas sind kannavad ja mis lood sind igapäevaselt hoopis piiravad? Elada on meil kõigil antud ainult ühe korra, seega miks mitte elada hoopis kerguses ja rõõmus ning vabaduses olla see, kellena sa siia maailma päriselt sündisid- selle puhta, rõõmsa hea inimesena! Meis kõigis on see pärl, mis on aastatega paraku mattunud tumedate raskete kihtide alla.
Vaadates täna oma beebit, tabasin end mõttest, et vanematena õpetame varakult lastele selgeks, kuidas olla viisakas teistega. Õpetame ütlema iga asja peale palun ja aitäh, mitte lüüa, öelda tere ja head aega. Aga kui palju me õpetame lastele seda, et kuidas olla viisakas iseendaga, kuidas kehtestada oma piire, kuidas öelda, mida ma tunnen ja mida ma vajan? Kas me ka päriselt aktsepteerime oma lapsi sellistena nagu nad soovivad olla või surume maha nende jonni ja viha öeldes, et nii pole viisakas? Tihtipeale tundes ise selle juures häbi teiste ees ja oskamatust ise oma tunnetega hakkama saada.
Lapsed õpivad väiksena maailma tunnetama läbi oma vanemate ja keskkonna. Nende meel töötab egotsentriliselt ehk kõik, mis nende ümber toimub, seostatakse iseendaga. Kui ema ja isa karjuvad, siis paratamatult tajub laps, et tema on süüdi. Seega lapsed õpivad käituma nii, et nende vanemad oleks õnnelikud. Kõige suurem rõõm lapsele on välja teenida kiitust ja ühte mõnusat paid. Kas me siis mitte varakult ei õpi selgeks seda, et tehes asju nii nagu teistele meeldib, olen ka mina heas nimekirjas ja sobitun keskkonda? Jätkame seda mustrit paraku ka täiskasvanu elus, kuni põleme läbi, uputame end töösse ja ennast täiesti ära kaotame.
Mis siis on “mina pilt” ? See on kogum, mis on tekkinud lapsena kuuldud ja nähtud mõjututest meie enda kohta ümbritsevast. Tihti peale kanname seda pilti kaasas väga pikka aega enne, kui oskame märgata, et kas ikka kõik need lood, mida endale räägin iseenda kohta on ikka minu lood või on need teiste arvamustel kujunenud lood minu kohta. Kes sa siis päriselt oled ja olla tahaksid? Me kõik sünnime puhta lehena, seega jõudes täiskasvanu ikka, olles teadlik lapsepõlvest ümbritsetud mustritest ja uskumustest, saame luua endale oma soovitud mina pildi just sellisena, mis meid toetab ja tiivustab. Jah, sul on võimalus kirjutada ümber oma lugu ja valida hoopis uued rollid, uued mustrid ja harjumused. Miks me ei julge elada oma reeglite järgi, miks me ei julge end kehtestada või miks hoiame 10 küünega kinni uskumustest ja mustritest, mis meid kahjustavad?
Kui me kunagi sündisime puhtana, siis on võimalik see puhas teemant ka enda seest taas üles leida ja ta särama lüüa, sest nüüd oled sa täiskasvanu ja võid, oskad ja saad seda endale lubada! Paraku kõige suurem vangla, kus inimene saab elada on vangla, mis me ise endale oleme loonud. Seega on ka sinul endal olemas see võti, avada värav ja avastada maailma hoopis uue külje alt. Tule polüteraapiasse ja avasta tehnikad, mis aitavad sul lähemale iseendale!
Üks mu hea sõbranna jagas minuga mõtet, mis mind kõnetas ja sooviksin jagada seda ka SINUGA.
Iga päev antakse meile teatud kogus energiat. See, kuidas me seda kasutame on meie enda teha. Kujuta ette, et su pea kohal on sinu energia patarei nagu arvutimängude tegelastel. Sa ärkad hommikul 10 plussiga. Iga mõttetu tüli, vihastamine, negatiivne mõte, enda jagamine asjadesse, mis võtavad rohkem kui annavad, hambad ristis tegemine ja minemine, enda pidev tõestamine ja õigustamine võtavad ära sinult energia plusse. Mis siis juhtub? Õhtuks oled ära kulutanud rohkem, kui sul hommikul oli ning oled omadega täiesti nullis. Kui sa kulutad oma energiat asjadele, mis sind ei toida, siis igapäeva lõpuks oled sa tühi või lausa miinustes. Arvutimängudes tähendab see seda, et sulle on jäänud alles kolmest elust veel 2. Kui kõik elud on raisatud ehk energia läinud juba pikka aega, siis mängus tähendab see GAME OVER. Päris elu lööb see välja esialgu vaimse tervise probleemides ja siis füüsilisena sinu kehas, halvates sinu elujõudu ja elamisrõõmu.
Kuidas neid plusse siis endale juurde toota, kui oled end tühjaks andnud?
Kõigepealt tuleb hakata märkama, kuhu sinu energia iga päev on suunatud ja millele jagatud. Kui sa märkad, siis on sul võimalik seda muuta. Sul on võimalik öelda EI, ma ei anna oma energiat enda õigustamisele või tühistele sõnadele ja teistele meelepäraseks olemisele. Ja öelda JAH asjadele, mis sind laevad ja täidavad. Oluline on ka teadlikult neid oma igapäeva ellu aina rohkem tuua. Ühe miinuse tekitamine võiks tähendada vähemalt 2 plussi juurde laadimist. Seega, mis sind toidab? Kas on see lemmiklaul, sport, raamatud, meditatsioon, hommikune dušš või lihtsalt olemine. Leia vähemalt 10 asja oma igapäeva SOS listi, millega end laadida.
Teine oluline asi on valida, mis seisundis oma asju igapäevaselt teed. Mis seisundis lähed sa tööle? Mis seisundis räägid lapsega? Mis seisundis vaatad end peeglist? Seisund on see, mis loob kogu su elu. Hea on see, et ka seisundit on võimalik ise muuta. Üks väga hea tehnika, mis mind kõnetas on “vaimne garderoob.” Näiteks, kui lähed töölt koju, siis kujutad ette, et paned selga hoopis mõnusa pidžaama kontoririiete asemel. Kui lähed lapsega mängima, tõmbad hoopis mõnusa karu kostüümi selga, mis kohe tekitab tunde kaisutada ja olla mõnus. Varu enda vaimsesse garderoobi erinevaid kostüüme ning muuda oma seisundit igal hetkel. Muidugi üks külm dušš toob sind alati kohale ja loob värsket seisundit ning selge pildi.
Kuidas end tunneksid igapäevaselt, kui elaksid kogu aeg oma energiatega plussis ning sinu panustatud energia asjadesse, inimestesse ja tegevustesse loob hoopis sulle uusi positiivseid plusse ehk uut energiat? Milline õnn oleks hommikul sära silmis ärgata ja õhtul ka sära silmis maga minna. Mul on hea uudis? See kõik ongi võimalik. See kõik on sinu enda kätes ja vastutusel. Sina lood oma elu piirangud, sina valid, kuhu oma energia suunad ja sina otsustad, mis on sinu elus olulisemal kohal nüüd ja praegu. Vana tõde on, et positiivne energia loob positiivset, seega otsusta, kas lased iga päev oma tassi tühjaks oma energiat suvaliselt välja andes või teadlikult andes ja luues hoopis energiat juurde rohkem, kui annad. Võta vastutus ja loo ise oma elu!
Otsusta nüüd koos minuga, et alates praegusest hetkest mina valin ja otsustan mitte raisata oma energiat tühistele asjadele, mis mind ei toida. Luban endale iga päev tegevusi ja hetki, mis mind täidavad ning annavad võimaluse teha veel suuremaid asju ning elada ägedat ja õnnelikku elu!
Miks me arvame, et kui saame suureks, siis hakkame tõsiseks, unustame naeru, rõõmu ning ajame iga päev tõsist asja tõsise näoga.
Lastel on selline uskumatu omadus olla aus oma tunnetes ja mõtetes ning öelda asju nii, nagu nemad seda tajuvad. Lapsed ütlevad kõik välja otse ja ausalt, mõtlemata, mis keegi sellest arvab, või, kas see teeb kellelegi haiget. Nad on ausad enda suhtes ja ootavad seda ka maailmalt. Asja võlu on selles, et sul endal hakkab kergem, olles aus ja end välja elades- nuttes, möllates ja vihastades, kui tuleb selline tunne. Lapsed lasevad kõik endast välja ning lähevad eluga edasi. Ja mida teeme meie- täiskasvanud? Surume kõik asjad endasse. Keelame endale olla õnnelik. „Praegu ei ole viisakas nutta ega naerda.“ Kardame öelda, et saime haiget. Karjumine ei ole sünnis, lausa keelatud. Neelame ja surume kõik need tunded alla. Ja mis saab edasi? Sul on raske, sa kannad seda taaka igal pool kaasas. Iga olukord, mis vähegi meenutab sulle seda raskust sinu sees, tekitab sulle seda kõike juurde. Miks me piiname end? Kas tead, kui lasta välja see, mis teis on sel hetkel, kui tuleb see õige tunne või sõna, siis ka teisel inimesel on järelikult seda teilt vaja. Need sõnad võivad talle haiget teha, aga tal on vaja seda kuulda, et ta saaks kontakti iseenda tunnete ja allasurutud lugudega. Ja kui mitte midagi muud ei saa teha, proovi lihtsalt aktsepteerida neid tundeid, andesta ja armasta end alati, ükskõik, mis su elus ka toimub.
Meenuta oma lemmik muinasjuttu? Kas mäletate, et headus võitis alati kurja, armastus võitis alati maailma ja kõik needused. Sinu elu on muinasjutt, mida sa praegu lood. Olles rõõmus, kerguses ning usalduses, oled sa alati toetatud, mõistetud ning hoitud. Tee asju südamest, tee rõõmuga ja hea tundega ning elu peegeldab seda sulle alati vastu! Juhtuvad asjad, mis tunduvad uskumatud ja sinu muinasjutus ongi prints valgel hobusel, haldjast ristiema ja võlukingakesed!
Me kõik oleme alguse saanud oma emast ja isast. Nad on teinud maailma kõige suurema kingituse ja kinkinud meile elu ja võimaluse siin maailmas elada ja kogeda.Nad on kaitsnud, hoidnud ja toetanud meid omal moel ja omal viisil. Tagantjärgi mõeldes on kindlasti tegusid ja olukordi, mida oleks saanud meie vanemad meie jaoks paremini lahendada. Aga me ei saa seda enam muuta, vaid saame aktsepteerida ja andestada seda, mis on olnud ja olla ise teadlikumad vanemad oma lastele.
On õnnistatud need lapsed, kes teavad oma isa ja ema ning on saanud kasvada nendega koos suureks. Seega hoidke, armastage ja suhelge ning andestage oma vanematele, kuniks teil on see võimalus siin elus antud. Kõige suurem kingitus on aeg oma lähedastega. Lubage neil olla oma oma elus ja tulla oma ellu.
Nii nagu ei sünnita emaks, ei sünnita ka isaks. Me kasvame ja õpime koos lastega, kuidas olla parimad isad ja emad nii, et neist kasvaks õnnelikud ja head inimesed!
Rohkelt soojust ja üksteise mõistmist!
Isa – maailma jaoks on ta vaid üks mees, lapse jaoks on ta aga terve maailm!
