Tihti elame oma elu nii, nagu see kestaks igavesti. Plähmerdame siia sinna, vaidleme, rügame ja kiirustame päevast päeva, teadmata isegi mille nimel. Kui sa teaksid, kaua sul elada on jäänud, siis kuidas päriselt igat oma päeva elaksid?
Kas veedad oma päeva nii, et trambid päev otsa ringi ja jätad maha purunenud killud või jääb sinust maha hoopis kergus ja armastus? Su füüsiline keha ükshetk annab alla ja lahkub siit elust, kuid energia, mis maha jätsid läbi oma tegude, sõnade ja olemisega jääb alati sinust maha sind ümbritsevatesse inimestesse ja sinuga kasvõi viivuks kohtunud inimestesse. Energia ei kao kuhugile, nii nagu ütleb ka energia jäävuse seadus.
Elule annab väärtuse see, et ükshetk see lõppeb. Kui miski oleks meie käsutuses lõputult, kaotaks see varem või hiljem oma tähenduse. Ka elu, kui see kestaks igavesti, muutuks lõpuks igavaks. Just elu piiratus teeb iga päeva, iga hetke hinnaliseks. Minu vanaisa oli iga hommik tänulik, et sai ärgata ja olla oma kodus. Talle tegi rõõmu lihtsalt asjad. Ei olnud tal vaja kullast kella, suurt paati või aina rohkem raha. Ta oli õnnelik, et sai taas ühe päeva veeta koos oma perega. Et talle oli kingitud uus elupäev.
Miks me hakkame elu hindama alles siis, kui see hakkab meie käest kaduma? On üks tsitaat, mis ütleb, et elu koosneb hetkedest, kui magad maha hetke, siis magad maha elu!
Mis see hetk siis on?
· Kohalolu – olla täiesti siin ja praegu.
· Vaikus – olla kohal, aga mitte liialdada sõnadega.
· Ehedus ja ausus – olla oma tõelises olemuses.
· Vaikus kahe mõtte vahel
„Aeg ei ole väärtuslik, sest aeg on illusioon. Mida sa näed väärtuslikuna ei ole aeg vaid miski, mis on ajast väljas: praegune hetk. See on tõepoolest väga hinnaline.“ Eckhart Tolle
Sulle on kingitud elu! Austa seda. Võta see vastu. Kasuta seda targalt.
Kas oled kunagi mõelnud, miks mõned unistused jäävad täitumata? Sageli ei ole takistuseks mitte välised asjaolud, vaid hoopis meie enda mõtted. Kõik, mida meie elus ei ole, kuid mida igatseme, jääb tulemata põhjusel, et meil puudub vastav mõtteviis. Meie mõtted loovad meie elu üksühele.
Mida tähendab tegelikult lause: “Ma olen pärit lapsepõlvest”? Lapsepõlv on aeg, mil aju on erakordselt vastuvõtlik kõigele, mis meie ümber toimub. Laps salvestab hoolega. Just sellest maailmast, milles ta kasvab, saab tema reaalsus – olgu see keskkond objektiivselt turvaline või mitte. Teatud vanuseni ei oska laps tahta paremaid vanemaid ega mõelda, et kusagil võiks olla parem elu – ta lihtsalt kogeb ja talletab. Kõik, mida ta näeb ja tunneb, muutub tema sisemaailma osaks. Nii kujunevadki varakult välja meie sisekõne, enesehinnang, uskumused ja mõtteviisid, mille kaudu hiljem elu mõtestame ja maailma näeme.
Neid salvestunud mõtteid ja uskumusi võib ette kujutada nagu prille – mõni paar muudab nägemise uduseks, mõni tumedamaks, mõni kaunilt roosaks. Ent ükski neist ei näita meile midagi, milleks me oma mõtetes ja sisemises valmisolekus ei ole valmis. Isegi kui see miski on otse meie ees, võib see jääda nähtamatuks. Kõige lihtsam näide, et me ei pruugi märgata väga siniseid autosid – kuni me endale ühe ostame.
Filosoof Sokrates on öelnud, et inimese loomuses on teha igal hetkel parim võimalik valik. See tähendab, et pole olemas valesid otsuseid – on vaid teadmatus teha paremaid valikuid ja nende tagajärjed. Järelikult ei ole vaja tunda süüd asjade pärast, mida sel hetkel ei olnud võimalik teistmoodi teha. Täna oled sa juba teadlikum ja sul on võimalus teha iga päev uusi valikuid, et luua parim võimalik elu!
Sa suudad oma elu juhtida rohkem, kui ehk arvatagi oskad. Sinu tänane päev on eilsete mõtete tulemus. Millest sina täna mõelnud oled?
Mõttekoht: Millise ühe uskumuse võiksid sa täna vabastada, et anda oma unistustele rohkem ruumi?
Kujuta ette, et sul oleks lubatud päevas kasutada vaid 20 sõna. Milliseid sõnu sa valiksid? Kui palju rohkem kaaluksid sa läbi seda, mida ütled ja mida ütlemata jätad? Mul on olnud võimalus seda harjutust katsetada, kuna olin külmetuse tõttu sunnitud oma häält hoidma ja lihtsalt vaikima. See sundvaikus avas minu jaoks täiesti uue maailma. Vaikus, mis alguses tundus ebamugav, muutus peagi viljakaks pinnaseks uutele mõtetele, mida soovin ka Sinuga jagada.
Küsimused, mis minu peas hakkasid keerlema:
Kui palju ma tegelikult pean rääkima?
Mida mul päriselt on vaja öelda?
Kas mul on üldse vaja seda öelda?
Kas ma tahan seda öelda?
Kas ma pean sekkuma või lihtsalt vaatlema?
Mis juhtub, kui ma midagi ei ütle?
Kuidas ma saan väljendada end nii, et teised saavad minust aru ka ilma sõnadeta?
Need küsimused aitasid mul mõista, kui suur jõud on vaikimisel. Ja veelgi enam – kui suur vastutus on sõnal.
Sõnadel on oma energia. Me võime teha nendega haiget või luua rõõmu. Kui kasutad sõnu ma pean, mul on vaja, ma olen kohustatud, siis tajud nendes sõnades kindlasti raskust. Kui aga sõnastad need ümber ja ütled ma võin, ma saan, mul on võimalus, siis on hoopiski kergem olla.
Soovitan proovida olla üks päev vait – minimeerida kaasarääkimist, vahele segamist – ning lihtsalt jälgida ja hoolikalt valida, mida suust välja lased. Pole ilmaasjata olemas vanasõna: “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld!”
Saabumas on aastavahetus ja millegipärast on alati kaasas sellega ka komme vaadata tagasi möödunud aastale ning panna paika värsked sihid uueks aastaks. On samuti hea aeg mõelda tagasi oma elule, miks midagi juhtus, milleks see hea oli, mis midagi mulle kaasa tõi ja kas tassin siiani midagi ebavajaliku oma seljakotis.
Vaatasin filmi, kus ühel pere meesliinil oli võime rännata ajas tagasi ja parandada oma tehtud vead või hoopis aidata kellelgi teisel parandada oma minevikku. Esmapilgul tunduks imeline võluvõime, mida sooviks kasutada. Meil selles elus paraku ei ole võimet muuta minevikku, aga kui sa saaksid seda teha, siis mis oleks sündmus või mälestus, mida teeksid ümber ja miks? Mõtle, mis tunnet sa sellest sündmusest kaasas kannad? Mida see sündmus sulle päriselt andis? Kas hoopis tänu sellele sündmusele tutvusid kellegagi, avastasid midagi uut iseendas, kasvatasid omale paksu nahka või hoopiski said uue vaatenurga oma elule?
Minu esimene tütar sündis kaks kuud varem, kui oleks pidanud. See on minu elus üks raskemaid sündmusi olnud, aga ma ei muudaks selles mitte midagi. Tänu sellele kogemusele leidsin iseenda tee, sain kontakti oma hirmude, surma ja valusate tunnetega, tugevnes suhe mehega, õppisin olema kohal selles hetkes, mis on antud. Olime 40 päeva haiglas ja elasime päev korraga ja see oli kohalolu ainult iseenda ja lapse jaoks. Tänu sellele sündmusele olen saanud olla toeks ka teistele enneaegsete beebide emadele ning leidsin tee teraapiaõpinguteni. Ehk see sündmus oli raske ja valus, aga ma ei muudaks seda, sest sain sellest nii palju uut iseenda maailmasse. Kas ka sinul on midagi sellist? Ilmselgelt on üsna tavaline, et selle kogemuse sees olles on meil raske hinnata selle sündmuse päris mõju ja näha asju selgelt. Kogu tarkus tuleb paraku ikka tagantjärele. Sellepärast ongi praegune aasta lõpp hea üle hinnata ja mõtiskleda siiani hingel olevad olukorrad.
Usun, et iga sündmus meie elus on millekski vajalik. Kui meil oleks võimalik kõik need valusad hetked muuta hoopis ideaalseks, mis siis jääb alles? Ja kui kõik sinu elus oleks ideaalne, siis kas oleks selles üldse ELU?
Selleks, et tunda elus rõõmu nüüd ja praegu ei pea ära muutma oma mineviku vaid üks varinat on hoopis ümber mõtestada kõik see, mis on olnud ja mis head sa olen nendest raskustest kaasa saanud. Igal hetkel on oma väärtus ja olulisus sinu elus. Mõtestades ümber oma mineviku valusad ja ebamugavaid sündmused, saame vabaks, et luua ruumi taas elule ja rõõmule!
Imelist aastavahetust ja palju nalja uueks aastaks!
Kuulasin üks päeva Mis mõttes? podcasti teemal “Huumor ja vaimne tervis.” See, et nali ja naer on kasulik inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele teame me ju kõik. Nüüd on teaduslikult uuritud ka seda, et positiivsemad inimesed elavad ligi 7 aastat kauem. Antud uuring viidi läbi kloostrites, et tagada ühtne keskkond uuritavate seas. Kloostrisse tulekul kirjutasid inimesed oma senisele elule hüvastijätu kirja, milles siis uuriti inimeste sõnakasutust, negatiivsete ja positiivsete sõnade esinemist ja üldse üldist kirjastiili. Kuna uuring oli väga pikk, siis saadigi infot, et need, kes olid vaadanud oma elu läbi positiivsete nootide, elasid ka teistest kauem.
Sõnal on suur jõud! Kui palju Sina oma elus jälgid oma sõnakasutust? Sõna mõjutab meie seisundit ja seisund loob mõtted, valikud, tegutsemise ning tulemuse.
Kui sa loed neid sõnapaare, mis tunne Sul tekib? Ma pean, mul tuleb, olen sunnitud, on vaja, olen kohustatud. Tekib tunne, et midagi tuleb justkui vastumeelselt lihtsalt ära teha, seega tulemus ja enesetunne selle juures on pigem raske.
Kui sa loed neid sõnapaare, mis tunne Sul tekib? Ma võin, ma saan, ma oskan, ma suudan, ma soovin, mul on võimalus. Kohe tekib selline väestamise tunne, et mul on justkui valik ja selleks, et mu elu oleks tore, ma lähen ja teen. Puudub vastupanu asjale, kui ma tean, et mul on võimalus seda teha.
Milline on sinu keelekasutus ja sõnavara? Kutsun sind üles jälgima oma sõnavara ja tegema näiteks nädala jooksul märkmeid, et kas kasutad pigem raskeid või kergeid sõnu. Kui oled saanud mingi pildi ette, siis proovi teadlikult mõned päevad kasutada ainult positiivse alatooniga sõnu ka asjade juures, mida on vaja lihtsalt ära teha. Naerujoogas on ütlemine „FAKE IT, TILL YOU MAKE IT,“ sest meie keha ei tee vahet, kas me naerame päriselt või mängult, aga kõik head protsessid hakkavad ikkagi tööle. Usun, et sama on ka positiivse keelekasutusega, alguses raske, ebamugav võib olla ka võlts, aga see tunne, mis alateadlikult kehas tekib salvestub ikkagi ja hakkab sulle looma juba varsti paremat olemist. Kas Sa pead tööl käima või sa tegelikult tahad ja sul on võimalus seda teha?
Läbi positiivse sõnakasutuse loome endale kergema seisundi ja see annab jõudu vaadata asju hoopis teise nurga alt. Meie keha ja aju ei lähe blokeeringusse ja me näeme senistes rasketes olukordades hoopis uusi vaatenurki. Ja läbi selle tuleb ilmselgelt ka nali, naer ja naeratamine lihtsamalt. Õnnelik inimene teab oma vastutust oma elu eest. Nii nagu ütleb ka vanasõna, et iga mees on ise oma õnne sepp!
Kas ma pean igal hommikul ärkama või mul on võimalus iga hommik alustada seda imelist elu jälle uuelt lehelt ja uute võimalustega. Valik on ju alati Sinu!
